Suvelõpuvärvid

Mõned värvikad pildid augusti lõpust.

 

 

Tormimurrud

Pühapäeva pärastlõunal käisin põhjarannikul Eisma kandis tormikahjustusi kaemas.

Alates Kandlest oli pilt müstiline- olen oma elus sellise laastamistöö tagajärgi ehk telekast näinud. Ilm oli vihmajärgselt niiske ja palav, autoaknast puhuv tuul saunavihalõhnaline. Lühikeses tormipuhangus kõveraks väänatud männid, sadade meetrite pikkused murtud puude vaalud ja mitme meetri kõrguste "eurokändude" väljad...
Tee ääres hakkas silma mitu suuremat ja väiksemat raielanki, toimetasid nii RMK kui väiksemad tegijad. Puude järele oli tuldud ka sõiduautode- haagistega. Teed on nüüd, nädal hiljem, jõutud  langenud tüvedest ja okstest hädapäraselt vabastada. Eismal tehakse praegu küttepuid nii, et hakatakse oma õue langenud puu otsast lõikama, lõhkuma ja virna laduma, oksarisu ja muud jäägid toimetatakse eemale ja põletatakse.

Tee viis mu Eismast läbi, esmakordselt ka Vainupeale. Vaatasin kohalikku kirikut, ilusat sadamakohta (mis tundus olevat eramaa peal) ning käisin ujumas. Üllatavalt kena rand on.


Nõges:

1. Öeldakse, et teeäärte ja metsaservade võsast puhastamine teeb metsad tormidele avatumaks- tuul pääseb puudele "saba alla".
2. Rannale ligipääs on raskendatud. Piirded lõppevad küll mõned meetrid enne veepiiri, kuid omanikud on viinud oma õuepealse ikka mereni. Kallasrada peab olema vaba (Veeseaduse järgi 10/20m), aga kui omavalitsused ei korrasta kaldaid ega radu, siis sageli ei pääsegi vee ligi mujalt kui peremehe väravast või jalgsi mööda erateid. Viimane jääb paljudel vist tegemata: ei tunta seadust, tõkkepuu ja keelusilt hirmutavad ka jalutaja. Mõnele järvele ei pääse võõras üldse ligi. Minu arust peaks maaomanikel olema seadusega pandud kohustus võimaldada ligipääsutee (ka selle kohustuslik korrashoid) veekogudele.

Trubetsky, anarhistid ja Keskerakond

Trubetsky: ärkasin hommikul ja mõtlesin, et astuks Keskerakonda...
Sellest võib lugeda Päevalehest ja omapoolse soovitusena ka Infopartisanilt. A. Kivirähk kirjutab ladusas keeles naljaloo asja tagamaadest... Sealt minugi esimene info. Ehkki mul puudub vähimgi huvi, kes millise erakonnaga kui laia voodit jagab, tekitas sellise persooni järjekordne parteistumine paar arvamist asja kohta.
Versioon 1- keerulisem, naljakam: anarhist leebus, andestas mineviku reetmised ja muud patuteod.
Pean Trubetskyt anarhismi ja ajalooga tutvunud inimeseks, kes nooruses lõi endale kujutelma revolutsiooniromantikast ja dekadentsist ning lisas sellele omapoolse minevikuihaluse (mis pole üldse paha, kuid jätaks sõna 'punk' siiski kõrvale). Anarhism ja bolševism olid algaastatel tõesti samal pool rindejoont. Vaen tuli hiljem. Kusjuures anarhism oli palju sirgjoonelisemalt kommunistlik (ka idealistlikum) kui algusest peale intriigide ja sobingute küüsis olnud nö päriskommunistid oleksid soovinud. Sellepärast enamus vene anarhiste lõpetaski pagenduses või märtrina kivi all- taga, kuuliga kuklas või ilma.
Keskerakond pole vähemalt mitte nii kiivas kui valitsev koalitsioon... neil on aktiivne Roheliste Kogu. Head vabandused revolutsionääri rüü õlult heitmiseks. Oh ma ei või.
Versioon 2- vähem naljakas: Trubetsky tegi lihtsalt pulli, igavusest.
Kolmanda versiooni, et  jälle mindi Keskerakonnalt midagi tahtma, tahaksin välistada.

Nõges: 

1. Keskerakonda ei seo bolševikega peale võimuiha, populismi ja korruptsiooni peaaegu mitte midagi!
2. Keskerakonna poliitika kokkupuutepunkt anarhismiga: mõlemal puudub konstruktiivne mõte. Seega on tegu igati klappiva kooslusega.
3. Keskerakonnas oli juba ennegi palju toredaid inimesi :)