Sellest võib lugeda Päevalehest ja omapoolse soovitusena ka Infopartisanilt. A. Kivirähk kirjutab ladusas keeles naljaloo asja tagamaadest... Sealt minugi esimene info. Ehkki mul puudub vähimgi huvi, kes millise erakonnaga kui laia voodit jagab, tekitas sellise persooni järjekordne parteistumine paar arvamist asja kohta.
Versioon 1- keerulisem, naljakam: anarhist leebus, andestas mineviku reetmised ja muud patuteod.
Pean Trubetskyt anarhismi ja ajalooga tutvunud inimeseks, kes nooruses lõi endale kujutelma revolutsiooniromantikast ja dekadentsist ning lisas sellele omapoolse minevikuihaluse (mis pole üldse paha, kuid jätaks sõna 'punk' siiski kõrvale). Anarhism ja bolševism olid algaastatel tõesti samal pool rindejoont. Vaen tuli hiljem. Kusjuures anarhism oli palju sirgjoonelisemalt kommunistlik (ka idealistlikum) kui algusest peale intriigide ja sobingute küüsis olnud nö päriskommunistid oleksid soovinud. Sellepärast enamus vene anarhiste lõpetaski pagenduses või märtrina kivi all- taga, kuuliga kuklas või ilma.
Keskerakond pole vähemalt mitte nii kiivas kui valitsev koalitsioon... neil on aktiivne Roheliste Kogu. Head vabandused revolutsionääri rüü õlult heitmiseks. Oh ma ei või.
Versioon 2- vähem naljakas: Trubetsky tegi lihtsalt pulli, igavusest.
Kolmanda versiooni, et jälle mindi Keskerakonnalt midagi tahtma, tahaksin välistada.
Nõges:
- Keskerakonda ei seo bolševikega peale võimuiha, populismi ja korruptsiooni peaaegu mitte midagi!
- Keskerakonna poliitika kokkupuutepunkt anarhismiga: mõlemal puudub konstruktiivne mõte. Seega on tegu igati klappiva kooslusega.
- Keskerakonnas oli juba ennegi palju toredaid inimesi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar